Keskkonnaagentuur määras tänavuseks jahihooajaks huntide küttimislimiidiks Eestis kokku 74 hunti. Enim anti küttimislube kokku Raplamaale (11 hunti), Võrumaale (8 hunti) ning Järva- ja Pärnumaale (mõlemale 7 hunti).
Küttimise jaotuse aluseks on teadaolevate ja oletatavate pesakondade olemasolu ning kahjustuste levik. Kui küttimisettepaneku koostamise ja jahihooaja alguse vahel kütitakse hunte väljaspool jahiaega erilubade alusel, lahutatakse need isendid vastava maakonna või ohjamisala kvoodist maha.
Arvukus langes, ent kahjutused suurenesid
Eelmisel jahihooajal oli küttimismaht mõnevõrra suurem. Eestis kütiti kokku 114 hunti 117 lubatud isendist. Mandri-Eestis kütiti kokku 108 hunti, mis on 20 isendi võrra enam kui 2015. aastal. Selleks aastaks prognoosis keskkonnaagentuur aga hundi arvukuse 15‒20%-list langust, eelkõige Kesk-Eesti maakondades.
Samuti on hundi tekitatud kahjustuste hulk sel aastal eelnevatest aastatest suurem, kuid silma jääb erakordselt suur erinevus maakondade lõikes: kui oktoobri alguse seisuga oli tänavu hundi poolt murtud lambaid viimase nelja aasta lõikes enim Raplamaal, Saaremaal ja Võrumaal, siis kahjustused puudusid sootuks Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Läänemaal ning olid väga väikesed ka Lääne-Virumaal ja Põlvamaal.
Järjest suuremaks probleemiks on kärntõbi
Lisaks on huntide puhul järjest suuremaks probleemiks kärntõbi. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastal oli see olnud kõrge olnud juba kaks aastat järjest. Ligi 30% kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja. Kindlasti mõjub kärntõbi negatiivselt hundi juurdekasvule nii otseselt (suurenenud suremus) kui ka kaudselt (pärsitud emaste sigimisedukus).
Küttimilimiit määratakse kahes osas
Sarnaselt varasemate aastatega määratakse hundi küttimislimiit tuginedes vajadusele kahes osas. Limiidi esimene osa määratakse jahihooaja alguseks ning teine jahihooaja jooksul vastavalt kogunenud informatsioonile hundikarjade tegeliku arvu, leviku ja suuruse kohta ning limiidi esimese osa täitumusele.
Ohjamise olulisemaks ja peamiseks eesmärgiks on tagada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobilike elupaikade vahel. Olulisimaks prioriteediks on eelkõige Ida- ja Lääne-Virumaa ning samuti Jõgevamaa hundi asustustiheduse mõõdukas kasv 2018 aastaks.
Hundijahihooaeg algab 1. novembril ja kestab veebruari lõpuni.
